R.pilt.
Asi pole selles, et ma ei tahaks aru saada, miks inimesed mulle võltsid või vastikud tunduvad – ma ju väga tahaks, aga kuna see eemaletõukavus on veel liiga tugev, ei suuda ma sellest müürist üle vaadata ja teadvustada, mida kuradit minuga toimub. Ma ei näe kusagil mujal selliseid poisisilmi ja sundimatut vabadust ja puhtust võib-olla justnimelt sellepärast, et ma ei suuda seda vaadata. Mul on lihtsam seda mitte näha ja mõelda, et just mina olen kõige paremas seltskonnas maailmas ja nii headeks, kui minu sõbrad, ei küündi niikuinii mitte keegi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar