***

Miks on tunne ,et puudub tasakaal... Kõiges halvas on ju midagi head ja kõiges heas on alati midagi halba aga miks siis on tunne ,et maailmas on alati halba rohkem ? Inimesed käivad linnapeal tõsise või pigem isegi kurva näoga ringi , miks ei võiks nad naeratada ? Üleni positiivset inimest kohtab tänapäeval aina vähem minumeelest ja siis kui sa oled õnnelik ja naerad/naeratad siis hakkavad kõik küsima ,et mis sul on , vb oled sa lihtsalt õnnelik , kas selleks peab siis alati mingi põhjus olema ... Aga kui sa oled tõsise näoga ei tule ju keegi uurima . et miks sa nii tõsine oled  ,et miks sa ei naerata . Ilmselgelt on erandeid aga erand kinnitab ju reeglit . Tihti küsitakse ju sinu arvamust ja kui sa tõesti ütled mis su arvamus on siis tehakse see kohe maha , miks siis küsida kui tegelikult see arvamus sind ei huvita . Mitte kunagi ei tasu küsida asja mille vastust sa tegelikult kuulda ei taha , niiet tasub enne ikka mõelda mida sa küsid ja kellelt . Et inimesele meeldida teeme me tihti asju mis tegelikult ei ole õiged , me teeme nägu ,et meid huvitab kõik see millest ta meile räägib aga tegelikult on see nagu soe õhk mis tuleb ta suust.  Pole ju mõtet mängida kedagi teist ja siis sellisena teistele meeldida kuna siis ei meeldi sina neile vaid see tegelane keda sa kehastad . Varem või hiljem sa murdud ja oled see kes sa tõeliselt oled ja siis ei mõista teised mida nad sinus nägid . Alati ei pea rääkima teineteiselt kõike mida sa mõtled või tunned ja seda mitte sellepärast ,et sa tahaks seda varjata vaid pigem sellepärast ,et teda ei huvita ju ka tegelikult kõik see mida sa mõtled ,tunned või teed . Väikesed asjad on ainult siis ilusad kui neid osata näha ja hinnata , paljud seda kahjuks teha ei oska.